Peiulill madal "Petit Orange"

* Peiulilled on vähenõudlikud, kiirekasvulised valguse- ja soojanõudlikud, kuiva taluvad taimed. Optimaalne temperatuur noorte taimede kasvuks on +18+20°C.Temperatuuril alla +10°C lehed kõverduvad ja kasv peatub, -1-2°C juures taim hävib. Ei vaja intensiivset päevavalgust, ehkki maksimaalse ilu saavutab päikese käes. Eriti puudutab see peenelehelisi sorte. 
Taluvad halvasti kevadisi ja sügiseseid madalaid temperatuure.
Hooldus: loetakse kuivust taluvateks taimedeks, aga kasvu alguses on teda vaja kindlasti kasta muidu jääb taim nõrgaks ja õied väikeseks. Niiskuse suhtes on õrnad eriti kõrged sordid. Vihmasel suvel hakkavad suured õied mädanema. Kui muld on liigniiske nakatuvad taime juured seenhaigustesse. Kevadine väetamine toob endaga kaasa tugeva lehtede kasvu ja õitsemise hilinemise.
Haigused ja kahjurid: pikkadel vihmaperioodidel õitsemine kahjustub. Kuivades ja palavates tingimustes ründavad taime kahjurid. Et teda päästa tuleb tõsta õhuniiskust, kastes taimi mitu korda päevas. Võib pritsida ka sibula leotise või kibepipra leotisega.
Paljundamine: seemnetega.
Avamaale võib seemned külvata mai lõpus, juuni alguses. Tõusmed ilmuvad 5-10 päeval peale külvi. Külvi võib katta kilega, sel juhul võib külvata nädal poolteist varem, kiirendades sellega õitsemise algust. Taimi ette kasvatades külvatakse kõrged sordid märtsi keskel, teisi sorte võib külvata aprilli alguses. Õitsemist alustavad taimed juunis. Ette võib taimi kasvatada ka kilehoones, kus saadakse tugevamad taimed. Et tõusmed tuleksid tugevad, on vaja kobedat toitaineterikast mulda (1 osa komposti +1 osa turvast + 1 osa mättamulda + 0,5 osa liiva) temperatuuri +18+22°C ja mõõdukat kastmist. Kuigi tõusmeid loetakse peiulillel vähenõudlikeks, on parem kasutada külviks värsket mulda, eriti sortidel mille lehed on peenikesed (nõeljad) kuna nad haigestuvad teistest liikidest kergemini juurepõletikku. Istikuid saab ette kasvatada kastides või pottides. Põhja on vaja riputada drenaaz (kruus, killustik jne.) 3 sm paksuselt või teha põhja augud muidu võivad taimed hävida seenhaiguste tõttu.
Drenaažile raputatakse 2/3 osa mulda, kiht tihendatakse. Järgmine kiht peab olema kobe, et istikute juured saaksid õhku. Muld ei tohi ulatuda kasti servani (jäetakse 1-2 sm puudu). Ettevalmistatud pinnas kastetakse hästi läbi ja jäetakse 1-2 päevaks seisma. Peiulille seemned on suured, nad võib ettevaatlikult mullale asetada vahedega 1-1,5 sm, reavahe 1,5-2 sm. Kõige lihtsam on külvata eelidandatud seemneid.
Idandamiseks on nad vaja asetada niiske riide vahele ja keerata see kilesse, panna sooja, 2-3 päeva pärast on seemned paisunud. Seemnetele puistatakse külvil peale 0,5-1 sm mullakiht. Kui mullakiht on õhem võivad seemned kuivada. Kui seemned on külvatud liiga sügavale võivad nad üldse mitte tärgata, eriti kitsalehised.
Peale külvi kastetakse pealmine kiht korralikult ja kaetakse paberiga. Asetatakse sooja kohta (+22+25°C) ja jälgitakse niiskust, 3-7 päeva pärast ilmuvad tõusmed, siis viia külvid valguse kätte ning hoida t*-il (+18+20°C). Kui istikud on nõrgad tuleb taimed pikeerida mulda idulehtedeni. Istik võetakse ettevaatlikult välja ja istutatakse uude istutusauku. See soodustab uute juurte teket. Hea istik omab väljaistutamise momendiks 2-3 paari lehti ja arenenud juurestikku. Istikud istutatakse avamaale mai lõpus-juuni alguses.
Taimed istutatakse mulda 1-2 sm sügavamale kui nad olid enne. Taimede vahe oleneb sordist. Kõrged istutatakse 40x40, keskmised 30x30, madalad 20x20 sm.
Ümberistutamist taluvad igas eas, isegi õitsemise ajal.
Kasutusalad: juured eraldavad aineid mis pidurdavad teiste taimede nakatumist seenhaigustesse, eriti fusiaroosi ja teistesse seenhaigustesse. Kõrgekasvulisi kasvatatakse lõikelillena,vaasis seisavad nad kuni 3 nädalat. Peiulilli kasutatakse paljudes lillekooslustes. Ei sobi nad ainult vee lähedusse.
Peiulilled taluvad ka kitsaid kasvutingimusi. Sellepärast kasvavad hästi pottides akendel, nendega kaunistatakse ruume nii nagu priimulate ja tsineraariatega.
Pottidesse või kastidesse võib neid välja istutada ka sügisel. On juhtumeid, et nad talvituvad ja kevadel moodustavad uue taime ja suvel õitsevad (seda teevad ainult mõned liigid).

Eng.: French marigold. Suom.: Ryhmäsamettikukka. Sven.: Sammetstagetes. Bot. syn.: Tagetes corymbosa Sweet, Tagetes remotiflora Kunze.